Back STS-116 Arabic STS-116 Bulgarian STS-116 Catalan STS-116 Czech STS-116 Danish STS-116 German STS-116 Greek STS-116 English STS-116 Spanish اس‌تی‌اس-۱۱۶ Persian

STS-116

STS-116
STS-116 start
Missiooni tüüp ISS-i kooste missioon
Operaator NASA
COSPAR ID 2006-055A
SATCAT 29647
Missiooni kestus 12 päeva 20 tundi 44 minutit 16 sekundit
Läbitud vahemaa 8 500 000 km
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Discovery
Stardimass 120 413 kg
Maandumismass 102 220 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 7
Meeskonna liikmed Mark Polansky
William Oefelein
Nicholas Patrick
Robert Curbeam
Christer Fuglesang
Joan Higginbotham
Stardimeeskond Sunita Williams
Maabumismeeskond Thomas Reiter
Missiooni algus
Stardi aeg 01.47.35, 10. detsember 2006 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39B
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 22.32.00, 22. detsember 2006 (UTC)
Maandumispaik Kennedy Kosmosekeskus
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Peri 326 km
Apo 358 km
Orbiidi kalle 51,6 kraadi
Tiirlemisperiood 91,37 min
Viga: kohustuslik argument "apsiid" on täitmata
Põkkumine Rahvusvahelise Kosmosejaamaga
Põkkumisvärav Destiny
Põkkumise aeg 11. detsember 2006, 22:12 (UTC)
Lahti põkkumise aeg 19. detsember 2006, kell 22:10 (UTC)
Põkkumise kestus 7 päeva 23 tundi 58 minutit

Vasakult: Curbeam, Oefelein, Patrick, Higginbotham, Williams, Polansky, Fuglesang
← STS-115
STS-117 →

STS-116 oli Space Shuttle'i programmi 117. ja kosmosesüstik Discovery 33. missioon.[1] Discovery startis 10. detsembril 2006 ning see oli esimene öine start pärast novembris 2002 toimunud missiooni STS-113.[2]

Missioon viis Rahvusvahelisse Kosmosejaama P5 sõrestiku, mistõttu ehitati ümber jaama elektrisüsteem.[3] Lisaks vahetas missioon jaama meeskonda, viies jaama Sunita Williamsi ja tuues tagasi Thomas Reiteri.[4] STS-116 oli hästi kajastatud Rootsis, sest Discovery pardal viibis Christer Fuglesang, kellest sai Rootsi ja Skandinaavia esimene astronaut.

STS-116 oli viimane süstikumissioon, mis startis Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksi 39B stardiplatvormilt, sest NASA alustas Constellationi programmi raames selle kohandamist Ares I startideks. Stardiplatvormi kasutati veel STS-400 missiooni tarbeks, mis oleks startinud juhul kui missiooni STS-125 kosmosesüstik poleks saanud Maale naasta.[5]

Pärast missiooni viidi Discovery korralisse hooldusesse ja see ei lennanud kuni missioonini STS-120, mis startis oktoobris 2007.

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Flight on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Night on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Re-Wire on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Crew on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Timeline on ilma tekstita.

Developed by StudentB